Paljudes omavalitsustes on toimumas 2023 aastal suur muudatus: inimesed peavad
hakkama liigiti koguma ka kodus tekkivaid biojäätmeid – nii ka näiteks Tallinnas, kus see
kohustus rakendub 1. aprillist.
- Biojäätmed on väga hästi ringlusse võetav materjal – kui koguda biojäätmeid liigiti, jõuab
sellest ringlusesse 100%. - Kui panna biojäätmed segaolmejäätmete konteinerisse, satuvad need põletusse või
prügilasse, kus lagunemisel eraldub metaan, mis on üks kasvuhooneefekti põhjustavatest
gaasidest.
3. Biojäätmeid kodustest jäätmetest eraldi sortides on võimalik muuta segaolmejäätmed
suuremas mahus materjalidena ringlussevõetavateks. Täna, kus meie segaolmejäätmetes on
30% biojäätmeid, on segaolmejäätmete ringlussevõtt välistatud.
- Biojäätmetest saab toota biogaasi, mida saab kasutada elektri tootmiseks,
majapidamistes kütmiseks või autode kütusena. - Biojäätmetest saab toota kääritusjääki ehk digestaati, mida kasutatakse
põllumajandusväetisena. - Kogudes biojäätmeid liigiti, saab panustada Eesti julgeolekusse, toota ja kasutada
maagaasi asemel järjest rohkem biometaani ja asendada kusagil kaugel toodetud kunstlikud
põlluväetiseid toidujäätmetest toodetud digestaadiga.
- Biojäätmeid eraldi koguma kohustab jäätmeseadus: kohalikud omavalitsused peavad
korraldama biojäätmete tekkekohal liigiti kogumise või tekkekohal ringlussevõtu alates
uuest korraldatud jäätmeveo hankest, kuid mitte hiljem kui 2023. aasta 31. detsembriks.
Kompostida ise või mitte?
Kompostimine on lihtne, samas on hea ka selle kohta kindlasti täpsemalt lugeda, kuidas
kompostrit ise teha, kuidas kompostiks muutumisele ise kaasa aidata jmt – nii saad
kvaliteetsema mullarikastaja. Kui aga jäätmeid tekib rohkem ning tegelikult nende
kompostimiseks ruumi ei ole, tuleks ikkagi tellida ka eraldi biojäätmete konteiner, et
väärtuslik kraam segaolmejäätmete sekka ei satuks ega raisku läheks!
Kompostimisel on ka miinuseid:
Nii läheb nii raisku energeetiline ressurss ehk gaas.
Kompostimisel võib tekkida ka hais – vali kompostrile kindlasti õige koht!
Väikese majapidamise puhul olla lõpuks probleeme kompostile kasutusotstarbe
leidmisega.
Kuidas biojäätmeid koguda?
Kasuta kodus biojäätmeid kogudes eraldi ämbrit või muud spetsiaalset anumat.
Osa ämbreid on nt õhufiltriga. Võid panna ämbrisse paberkoti, põhja natuke
majapidamispaberit või hoopis munakarbi – see püüab kinni väiksema
vedelikukoguse ning laguneb pärast koos jäätmetega.
Kogu võimalusel oma ämbrikesse jäätmeid lahtiselt, sobilik on ka paberkotti või
paberisse mähituna jäätmete ära andmine. Ära kasuta kilekotte.
Ära muretse haisu pärast – näiteks taimsed biojäätmed võivad rahulikult olla toas 3-
4 päeva ilma, et haisu tekiks. Kui Su jäätmete sekka satub liha, siis võib küll hais
kiiremini tekkida, aga vii siis ämber ka kiiremini biolagunevate jäätmete
konteinerisse! Haisuprobleem tekib aga ka siis, kui loomsed jäätmed visata
segaolmejäätmete konteinerisse.
Jäätmevedajale biolagunevate jäätmete üleandmiseks kasutatavas konteineris
puhtuse hoidmiseks on soovitatav varustada konteiner pärast igat tühjendust
vooderduskotiga. Vooderduskoti paigalduse saab tellida vedajalt.
Milliseid jäätmeid sobib koguda Biolagunevate jäätmete konteinerisse:
pagaritooted, kohvi- ja teepaks, toidujäätmed, näiteks liha- ja kalajäätmed, köögi- ja
puuviljad (sh koorismisjäägid), leib, sai, poolfabrikaadid, juust, või ja margariin ning
muud tahked toidujäätmed, näiteks majapidamispaber, pabersalvrätid, paberfiltrid,
toataimed ja lõikelilled.
Konteinerisse EI SOBI
· Tavalised kilekotid, toidupakendid, metallpakendid, puitpakendid, klaas ja klaaspakendid
· Suurtes kogustes vedelad jäätmed (mis võivad transportimisel hakata lekkima või ka
konteineri ära lõhkuda)
· Suured kondid ja munakoored
· Tekstiil ja nahk
· Kassiliiv, tuhk, sigaretikonid
· Muld ja kivid
· Kiletatud või vahatatud pinnaga või kileaknaga paberkotid
· Küpsetuspaber
· Vanad ravimid jm ohtlikud jäätmed
· Mähkmed, hügieenisidemed
· Tolmuimejakotid
· Kunstlilled, küünlad
· Lille- ja salatipotid
· Kõdunenud pruunid puulehed ja puuoksad, haljastusjäätmed