Eestisse esimene kodumajapidamiste biojäätmetest gaasi tootev tehas sai pärast pikka kauplemist Maardu linnalt ehitusloa – ühe lisatingimusena paigaldatakse tehase lähistele e-nina haisu tuvastamiseks.
Maardu linnavalitsus otsustas tänasel istungil, pärast enam kui kuu aja pikkust arutamist, et annab ehitusloa biogaasitehase rajamiseks, kui selle ehitaja täidab mitmeid kõrvaltingimusi keskkonnahäiringute vältimiseks, vähendamiseks ja leevendamiseks.
«Lisaks eelnimetatud kokkulepetele plaanib linn paigaldada Maardu territooriumile nn e-nina, et mõõta õhukvaliteeti,» kommenteeris Maardu linnapea Vladimir Arhipov.
Keskkonnaameti andmeil on e-ninad innovaatilised lõhnasensorid, mille abil saab õhu keemilist koostist pidevalt jälgida ning lõhnahäiringute esinemisel kohe sekkuda. Näiteks on e-ninad paigaldatud ka Muuga sadama piirkonda. E-nina eelis inimnina ees on täpsus: inimesed tajuvad erinevaid lõhnu erinevalt, lisaks saab ennetada vaidlusi, kas tehas haiseb üle normi korra nädalas, nagu seadus lubab või sagedamini.
«Biogaasitehas ei levita mitte mingit haisu,» kinnitas EKT Ecobio OÜ juhatuse liige, ASi Keskkonnateenused juhatuse esimees Argo Luude Postimehele juba enne ehitusloa saamist, kui oli saanud keskkonnaametilt tehase rajamiseks keskkonnaloa. «Llõhna levitab biogaas, mille eest loodame raha saada. Kui see peaks hakkama lekkima, siis tähendab see, et raha lekib minema ja seda ei saa me kuidagi lubada.»
Luude kinnitusel toimub kogu tootmine kinnises ruumis. «See on suletud süsteem – jäätmed sõidavad tehasesse autoga sisse ja lageda taeva alla ei satu. Lähevad puhastisse ja kääritisse. Peale biogaasitootmist jääb järele väetis, mis on suletud tangis ja hiljem veetakse põldudele. See ei tohiks kuidagi kohalikke häirida. Kui isegi peaks juhtuma midagi, siis on meil selleks puhuks avariipõleti ja lekkinud gaas põletatakse ära.»
«Oleme seadnud tehasele ranged keskkonnanõuded,» kinnitas Luude juttu keskkonnaameti ringmajanduse osakonna juhataja Rein Kalle. Selleks, et ennetada võimalikke keskkonnahäiringuid, seadis Keskkonnaamet ettevõtte väljastatud loale rea tingimusi. Näiteks tohib vastuvõetud biolagunevaid jäätmeid ladustada ainult jäätmete vastuvõtu hoones ning need tuleb suunata ühe tööpäeva jooksul käitlemisele. Samuti tuleb biogaasijaamast filtrite kaudu väljuv õhk suunata põletusseadmesse.
«Seoses plaanitava biogaasitehasega olime väga skeptilised ja ettevaatlikud, seetõttu küsisime arendajalt hulgaliselt lisaküsimusi, et linnal oleks täielik selgus ettevõtte toimimisest ja kestev ülevaade selle tegevusest ka edaspidi,» sõnas Vladimir Arhipov. «Kuna tegemist on Maardu jaoks ettevõttega, millel on oluline mõju meie linna elukeskkonnale, vajasime täiendavaid garantiisid, et biogaasi tootmise käivitamine ei too negatiivseid mõjusid ning linnas säilib tervislik ja loodushoidlik elukeskkond.»
Kindluse peaks andma koostööleping
Keskkonnamõju minimeerimiseks ja Maardu elanikele kindlustunde tagamiseks sõlmis Maardu Linnavalitsus koostöölepingu EKT Ecobio OÜga tehase rajamiseks aadressile Vana-Narva mnt 26. Tegu on ASi Keskkonnateenused tütarfirmaga.
Ehitusloa kõrvaltingimused näevad ette, et biojäätmete vastuvõtuala ventilatsiooni heitõhk juhitakse läbi filtersüsteemi, mille efektiivsus lõhnahäiringuid põhjustavate ainete väljafiltreerimisel on vähemalt 95%. Filtersüsteemi läbinud heitõhk peab olema suunatud täiendavalt põletusseadmesse. Аrendaja peab pärast heitõhu põletusseadme spetsifikatsiooni ning eeldatava kasutusaja selgumist vajadusel taotlema asjakohase keskkonnaloa ning kasutama mürarikastel tehnilistel seadmetel mürasummutajaid.
Koostööleppe kohaselt peab EKT Ecobio esitama keskkonnaloas nõutud seirete läbiviimisel seireandmed Maardu Linnavalitsusele ning viivitamatult teavitama Maardu linna kõikidest tehases toimuvatest riketest, õnnetustest või muudest sündmustest, kui need toovad kaasa õhukvaliteedi piirväärtuse lubamatu ületamise või põhjustavad olulise keskkonnahäiringu tekkimise.
Vastavalt uuele jäätmeseaduse muudatusele, mille Riigikogu kiitis 21.04.2021 heaks, peavad kohalikud omavalitsused korraldama biojäätmete tekkekohal liigiti kogumise või ringlussevõtu. Koostööleppe kohaselt on EKT Ecobiol kohustus tagada Maardu linnas tekkinud biojäätmete (biolagunevate köögi- ja sööklajäätmed ning aia- ja haljastusjäätmete) vastuvõtmine tavalise hinnakirjaga võrreldes soodustingimustel.
Koostöölepe näeb ette ka biogaasitehase arendaja koostööd kohaliku kogukonnaga ning rohelise mõtlemise ja puhta keskkonna teemaliste algatuste ja initsiatiivide toetamise kohustust. Tulevikus korraldakse kord aastas maardulastele tehase lahtiste uste päev, et linlased saaksid oma silmaga jäätmekäitlusest ja selle keskkonnahoidlikkusest hea ülevaate.
Järgmisel sügisel peaks biogaasitootmine juba käima
«Ehitusloa väljastamisega on läbitud kõik menetlused, mis on vajalikud biogaasitehase rajamiseks, saame hakata ehitama,» ütles Argo Luude. «Käitis hakkab toodangut andma järgmisel sügisel.
Biogaasi tehase toodanguks on gaasivõrku müüdav biometaan ja kääritusjääk. Vedela kääritusjäägi saab sertifitseerida vedelväetiseks. «Me saame sertifitseerimisega alustada kohe peale tootmise käivitumist,» märkis Argo Luude. «Eestis tegutseb SA Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskus, mis saab kääritusjäägi selle nõuetelevastavuse korral sertifitseerida, millega annab tarbijale kindlus toote ohutuses. Kääritusjäägi sertifitseerimine on oluline, sest peale sertifitseeritud kääritusjäägi teket saame biojäätmed ringlusse võtta.»
Ettevõte plaanib hakata ümber töötlema kuni 20 000 tonni biolagunevaid jäätmeid aastas.
Rajatav tehas on Eestis ainulaadne, kuna kasutab biogaasi tootmiseks kodumajapidamisest tekkinud biojäätmeid. Biojäätmete ümbertöötlemise tõhustamine on hädavajalik, kui Eesti soovib pääseda Euroopa Liidu ähvardavast prügitrahvist. Tehas pidi valmima juba 2019. aastal, kuid kohalike vastuseis ja keskkonnanõuete lihvimine on selle valmimist venitanud.
Tehase ehitus läheb Argo Luude hinnangul maksma vähemalt 13 miljonit eurot ja omanik loodab kulud tasa teenida seitsme aastaga. Ehituseks on valmis laenu anda nii Kredex kui üks Soome fond. Keskkonnainvesteeringute keskus (KIK) toetas ehitust ligi nelja miljoni euroga.