Eesti keskkonnaminister Madis Kallas ja Euroopa Komisjoni keskkonnavolinik Virginijus
Sinkevičius külastasid Maardus asuvat EKT Ecobio biogaasitehast, et tutvuda sellega,
kuidas biojäätmeid ümber töödeldes valmib gaas Tallinna bussidele ja väetis Eesti
põldudele.
„Ecobio gaasitehases kasutatav tehnoloogia on ainulaadne kogu Põhja- ja Ida-Euroopas, sest
me oleme suutnud lahendada elanikelt kogutavate biojäätmete liigiti kogumise suurima
probleemi – tõime Eestisse seadmed, mis eemaldavad biojäätmete hulgast kõik kilekotid või
muud valesti sorteeritud pakendid vahetult enne biojäätmete töötlemisprotsessi.
Keskkonnaministri ja eurovoliniku tutvumine biogaasitehasega võib tulevikus anda aga
olulise tõuke biojäätmete senisest vastutustundlikuma kogumise ja töötlemise arenguks,
rõhutades üha rohkem nii biojäätmete sorteerimise kui ka jätkusuutlike kütuste tootmise
vajadust,“ ütles EKT Ecobio arendusjuht Kalle Grents.
Keskkonnaminister Madis Kallase sõnul on biojäätmete ringlussevõtul oluline roll
kasvuhoonegaaside vähendamisel ja kliimamuutuste pidurdamisel. „Ligi pool Euroopa
kodudes tekkivatest jäätmetest on biojäätmed, peame suutma väärtuslikku ressurssi
väärindada – see on osa ringmajandusest. Eestil on võimalus saada biojäätmete kogumisel ja
ümbertöötlemisel eeskujuks teistele riikidele, kuid selleks peame ka ise pingutama, et
toidujäätmeid muust prügist eraldi koguda,“ ütles Kallas.
Suunanäitaja kodumajapidamistest kogutavate biojäätmete ringlussevõtul
EKT Ecobio Maardu biogaasitehas on ainulaadne, kasutades gaasi tootmiseks
kodumajapidamisest pärit biolagunevaid jäätmeid. Maardu tehasesse jõuavad Harjumaa
valdade, Tartu linna ja maakonna, Viljandi linna ja maakonna Raplamaa, Võru linna ja
maakonna, Põlvamaa, Läänemaa, Pärnumaa, Jõgevamaa ja Lääne-Virumaa tublide
jäätmevaldajate köögi- ja sööklajäätmed.
Kuidas valmib toidujäätmetest biometaan?
Jäätmed liiguvad tehases suletud süsteemis, temperatuur kääritusseadmetes on 37–40
kraadi vahel. Protsessi käigus lagundavad bakterid biomassi väikesteks osadeks ning
hilisemas tootmisprotsessis tekitavad bakterid biogaasi, milles on keskmiselt 50–60%
metaani. Selline toorgaas puhastatakse ning saadakse biometaan, mis on oma omadustelt ja
kütteväärtuselt samaväärne maagaasiga.
10 kg köögijäätmetest saab toota kuupmeetri biometaani, mis on võrdne liitri bensiiniga.
Biogaasitehas suudab aastas käidelda umbes 20 000 tonni biolagunevaid jäätmeid. Kuna
biojäätmete liigiti kogumine ei ole inimestel veel kinnistunud harjumus, hakatakse
biojäätmeid tehasesse tooma esialgu üle Eesti.
Peamiselt tekivadki toidujäätmed kodumajapidamistes: uuringute põhjal tekib Eesti kodudes
aastas kokku umbes 80 000 tonni köögijäätmeid. Selleks, et kartuli- ja banaanikoortest saaks
gaasi toota, peavad need olema liigiti kogutud. 2023. aasta lõpust on biojäätmete liigiti
kogumine (või tekkekohal ringlussevõtt) üle Eesti kohustuslik.
Mis saab Maardu biogaasitehase toodangust?
Maardu biogaasitehase toodangut kasutatakse kütusena Tallinna Linnatranspordi (TLT)
gaasibussides – aastas saab Maardu gaasitehase toodanguga sõita u 50 Tallinna gaasibussi.
EKT Ecobio biometaani vahendab TLT bussidesse Bioforce Infra, kes transpordib Maardu
tehase gaasi TLT tanklatesse.
Tehasel on võimekus puhastada võõristega sisendmaterjal (elanikkonnalt, kaubandusest,
jm). Lisaks kääritusprotsessile jäätmed ka kuumutatakse hügieniseerimiseks 70-kraadisel
temperatuuril. Samuti puhastatakse vedelväetis enne põllumajanduses kasutusele võtmist.
Kääritusprotsessist tekib aastas umbes 17 500 tonni digestaati, mida hakatakse pärast
sertifitseerimist kasutama Põhja-Eesti põldude väetamiseks.
EKT Ecobio tehase rajamise koguinvesteering oli 14 miljonit eurot, projekti toetas 3,9 miljoni
euroga Keskkonnainvesteeringute Keskus Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.
EKT Ecobio OÜ on ASi Eesti Keskkonnateenused tütarettevõte, mis opereerib Maardu uue
biogaasitehase tööd.