Üleliigsed õunad leidsid õige konteineri – mitmetes maakondades ja linnades koguti kokku rekordkogus koduseid biojäätmeid. Biojäätmetest tehtud biogaas ja põlluväetiseks minev sama tehase digestaat on saavutanud tootmisrekordid.
„Saame välja tuua Eesti Keskkonnateenuste andmete põhjal, et kõige tublimad biojäätmete kogujad on olnud sellel sügisel Harjumaal, Tartumaal ja Viljandimaal. Tartu linn tegi suure hüppe – septembris koguti augustiga võrreldes 18 tonni rohkem, kokku 448 tonni biojäätmeid. Need on suured kogused ja näitavad, et inimesed saavad aru, et kui panna biojäätmed biojäätmete konteinerisse, antud juhul suures osas üleliigsed õunad – siis ei lähe see raisku, vaid muutub tooraineks biogaasile ja väetisele,“ selgitas Eesti Keskkonnateenused juhatuse liige Bruno Tammaru.
Uuringute kohaselt moodustavad kolmandiku (u 30%) kodumajapidamiste jäätmetest biojäätmed, mis on aga kõik võimalik liigiti koguda ja seeläbi väärtusliku ressursina taaskasutada. Kõigis Eesti Keskkonnateenuste poolt opereeritavates maakondades on olnud võrreldes käesoleva aasta algusega märgata biojäätmete liigiti kogumises kasvu. Osa omavalitsusi on olnud jäätmekorralduses aktiivsemad ja see kajastub selgelt ka liigiti kogutud biojäätmete osakaalus.
EKT andmed näitavad, et Eestit tervikuna vaadates on kõige usinamad biojäätmete muudest jäätmetest eraldajad Tartumaal, Harjumaal, Saaremaal ja Järvamaal, kus biojäätmete osakaal kokkukogutud olmejäätmetest oli vastavalt Tartumaal 19,5%, Harjumaal 17,2%, Saaremaal 16,2% ning Järvamaal 15,7%.
Teistest oluliselt väiksem on biojäätmete osakaal Läänemaal – 5,7% ning Jõgevamaal – 6,8%.
„Kiidaksin kindlasti Pärnumaa, Põlva, Elva, Viljandi, Paide, Valgamaa, Võru linna ja Võrumaa elanikke, aga ka Setomaa ja Räpina elanikke – sealsed elanikud on hakanud tasapisi järjest rohkem biojäätmeid eraldama ja saame öelda, et tänu selliste kaugete Eesti nurkade elanikele on said Tallinna lapsed bussidega koolis käia,“ lisas Tammaru.
Suvel ja sügisel tekib koduses alati rohkem biojäätmeid: arbuusi ja maasikaga algav hooaeg jätkub marjade-puuviljadega ning lõppeb puulehtede ja kõrvitsatega. Köögiviljad või nende riknenud osad sisaldavad palju vett ega tohiks mingil juhul sattuda segaolmejäätmete konteinerisse. Segaolmekonteineris hakkavad biojäätmed käärima, eritavad vedelikku ning jõuaksid sealt kas ladestusse, kus eritavad käärides kasvuhoonegaase või põletusse, kus segavad põletusprotsessi.