Viljandimaa omavalitsustest on kõige usinamad biojäätmete segaolmejäätmetest eraldajad Mulgi vallas, kus olmejäätmetest eraldi kogutud biojäätmete osakaal oli veebruarikuus 11%, samas on Viljandi linnas biojäätmet osakaal segaolmejäätmetest vaid 9%. Viljandimaalt kokku kogutud biojäätmed tuuakse Maardu tehasesse gaasitootmise tooraineks.
Võrdluseks: üle Eesti on keskmine liigiti kogutud biojäätmete osakaal tänaseks juba 14%. Mõnedes omavalitsustes, näiteks Jõelähtme vallas on aga biojäätmete osakaal segaolmejäätmetest 30 protsendi lähedal. Aga ka Tallinna eri linnaosades küündib liigiti kodutud biojäätmete osakaal 20%.
Viljandimaa omavalitsuste võrdlus:
Mulgi vallas liigiti kogutud biojäätmete osakaal 11%
Viljandi linnas 9%
Põhja-Sakala vallas 8%
Viljandi vallas ainult 5%
„Viljandi linnas on ka päris palju kortermaju, kus kompostimine on tõenäoliselt keeruline või võimatu – seetõttu teeb Viljandi linna madal biojäätmete kogumise statistika natuke murelikuks. Tundub, et viljandlased ei ole teadvustanud, et biojäätmed ei tohiks sattuda segaolmejäätmete konteinerisse. Segaolmekonteinerist jõuavad need ladestusse või põletusse, mis on väärtusliku ressursi raiskamine ning võib peatselt tähendada ka, et segaolmejäätmete konteiner jääb tühjendamata, kui selles on palju biojäätmeid,“ rõhutas Asi Eesti Keskkonnateenused juhatuse liige Bruno Tammaru.
Kolmandiku kodudes tekkivatest segaolmejäätmetest moodustavad biojäätmed. Väga oluline on need liigiti koguda ja ringlusesse võtta kas gaasi tootmiseks või ka kompostides. Eesti ainus köögi- ja sööklajäätmeid biogaasiks ümber töötlev tehas Maardus saavutas 2024. aastal täisvõimsuse: tehas käitles aasta jooksul enam kui 21 000 tonni köögi- ja sööklajäätmeid, millest toodeti üle 1,52 miljoni m3 biometaani ning üle 19 000 tonni vedelväetist Harjumaa põldudele.
Bruno Tammaru sõnul on kõigis Eesti Keskkonnateenuste poolt opereeritavates maakondades võrreldes eelmise aasta algusega märgata biojäätmete liigiti kogumises kasvu, ent osa omavalitsusi on olnud jäätmekorraldusesaktiivsemad ja see kajastub selgelt ka liigiti kogutud biojäätmete osakaalus. „Viljandimaal midagi rõõmustavat ei ole. Tartu, Tallinn, ka näiteks Viljandiga võrreldavad Võru või Tõrva linn koguvad biojäätmeid usinamalt ja rohkem,“ lisas Tammaru.
Biojäätmeid on võimalik liigiti koguda mistahes Eesti otsas. Ka näiteks Saare- ja Harjumaa on teistest märgatavalt eest ära läinud ning tõestavad, et liigiti kogumises on võimalik saavutada väga hea tulemus, kui anda inimestele selleks võimalus. „Kui on olemas võimalus, siis inimesed ka hea meelega teevad seda,“ lisas Tammaru.
Kevad-suvisel perioodil tekib koduses alati rohkem biojäätmeid: arbuusi ja maasikaga algav hooaeg jätkub muude marjade ja puuviljadega. Köögiviljade koored või riknenud osad sisaldavad palju vett ega tohiks mingil juhul sattuda segaolmejäätmete konteinerisse. Segaolmekonteineris hakkavad biojäätmed käärima, eritavad vedelikku ning jõuaksid sealt kas ladestusse, kus eritavad käärides kasvuhoonegaase või põletusse, kus segavad põletusprotsessi. Kõige mõistlikum on panna biojäätmed biokonteinerisse, et neist saaks biogaas või mõningal juhul ka kompost. Biogaasitehases püütakse käärimisel tekkiv gaas kinni, seda ei paisata õhku, vaid muudetakse transpordikütuseks. EKT Ecobio Maardu biogaasitehas on Eestis ainulaadne, kasutades gaasi tootmiseks kodumajapidamisest pärit biolagunevaid jäätmeid.
Mulgi vald tegi viljandlastele ära: viljandlased ei ole biojäätmete kogumist senini harjumuseks saanud
