2023. aasta esimese kvartali jäätmestatistika näitab, et Musta- ja Lasnamäel kogutakse
biojäätmeid hoolsamalt kui Põhja-Tallinnas: kui Mustamäel moodustab liigiti kogutud
biojäätmete osakaal 13,28% olmejäätmetest, siis Põhja-Tallinnas on see 10,51%.
Ringmajanduse ekspert Argo Luude nendib, et mõtteviis ja sõnad keskkonda puhtamaks ei
muuda, vaid loevad reaalsed teod, sest biojäätmeid võiks koguda kaks korda enam.
„Uuringud näitavad, et segaolmejäätmetest moodustavad kolmandiku tegelikult
biojäätmed, mis tähendab, et sellevõrra on võimalik liigiti kogutavate biojäätmete hulka
suurendada,“ ütles AS Eesti Keskkonnateenused juht Argo Luude, „me näeme positiivseid
märke, kuidas teatud piirkondades ning omavalitsustes olukord paraneb, kuid need on siiski
veel kukesammud pikal teekonnal. Kui inimestele anda võimalus biojäätmeid eraldi koguda
ja liigiti ära anda, siis saame need ka segaolme seast välja.“
Biojäätmed kui ressurss – mõtteviisi muutus
Luude nentis, et korrektne biojäätmete liigiti kogumine eeldab mõtteviisi muutust,
mõistmist, et biojääde on väärtuslik ressurss. „Biojäätmete viskamine olmejäätmete hulka
tähendab, et raisku läheb nii biojääde, millest saab toota biogaasi ning taaskasutusse ei
kõlba ka suur osa biojäätmete poolt määrdunud olmejäätmetest,“ tuletas Luude
meelde, “nii tasub oma tegevused läbi mõelda, kas ostmisele ja tarbimisele – olgu siis öko-
või tavalised tooted – järgneb ka keskkonnasäästlik jäätmekäitlus.“
Kompostimine pole käkitegu
„Popiks on saanud jutt biojäätmetest ise komposti tegemisest, kuid kvaliteetse komposti
saamine nõuab palju tööd ja vaeva ning paljudel see ei õnnestugi. Nii nagu me ise ei kasvata
kodus teravilja, et sellest jahu toota või ei ehita koduste vahenditega külmkappi, nii tasuks
ka biojäätmete käitlemine jätta professionaalsete ettevõtete pärusmaaks, kus see saab
suurema lisandväärtuse. Jäätmed saab mugavalt ja väga väikese tasu eest jäätmekäitlejale
üle anda,“ rääkis Luude.
Kartuli- ja banaanikoorest biogaasiks
Peamiselt tekivad toidujäätmed kodumajapidamistes: uuringute põhjal tekib Eesti kodudes
aastas kokku umbes 80 000 tonni köögijäätmeid. Selleks, et kartuli- ja banaanikoortest
saaks gaasi toota, peavad need olema liigiti kogutud. 2023. aasta lõpust on biojäätmete
liigiti kogumine (või tekkekohal ringlussevõtt) üle Eesti kohustuslik.
EKT Ecobio Maardu biogaasitehas on ainulaadne, kasutades gaasi tootmiseks
kodumajapidamisest pärit biolagunevaid jäätmeid. Maardu tehasesse jõuavad Harjumaa
valdade, Tartumaa valdade, Viljandi linna ja maakonna Raplamaa, Võru linna ja maakonna,
Põlvamaa, Läänemaa, Pärnumaa, Jõgevamaa ja Lääne-Virumaa tublide jäätmevaldajate
köögi- ja sööklajäätmed.
10 kg köögijäätmetest saab toota kuupmeetri biometaani, mis on võrdne liitri bensiiniga.
Biogaasitehas suudab aastas käidelda umbes 20 000 tonni biolagunevaid jäätmeid. Kuna
biojäätmete liigiti kogumine ei ole inimestel veel kinnistunud harjumus, hakatakse
biojäätmeid tehasesse tooma esialgu üle Eesti.
Kuidas biojäätmete kogumist korraldada?
- Kasuta kodus biojäätmeid kogudes eraldi ämbrit või muud spetsiaalset anumat.
Osa ämbreid on nt õhufiltriga, kuid haisu vältimiseks on väga head ka sellised
kogumisnõud, kus õhk läbi käib. - Kogu võimalusel oma ämbrikesse jäätmeid lahtiselt, sobilik on ka paberkotti või
paberisse mähituna jäätmete ära andmine. Võid panna ämbri põhja ka natuke
majapidamispaberit või hoopis tühja munakarbi – see püüab kinni väiksema
vedelikukoguse ning laguneb pärast koos jäätmetega. - Ära kasuta võimalusel kilekotte. Ära kasuta ka kilekotte kirjaga „biolagunev“ või
„komposteeruv“. Kui kasutad, vali tavaline võimalikult läbipaistev kilekott – nii on
näha koti sisu. Kilekotid kirjaga „biolagunev“ või „komposteeruv“ hakkavad
väikesteks tükkideks lagunema juba konteineris seistes ning neid on seetõttu
masinatel isegi keerulisem biojäätmetest eemaldada, sest püüda tuleb tükke, mitte
üht suurt kotti. - Ära pane kuivanud haljastusjäätmeid ega jõulukuuski biojäätmete konteinerisse –
nende jaoks on spetsiaalsed kogumisvõimalused. - Biojäätmeid saab ka kompostida, see on võimalus ise biojäätmeid ringlusse võtta –
kompost on kvaliteetne mullarikastaja. Kompost ei valmi küll päris ise ja nõuab
segamise vaeva, samuti läheb kompostimisel kahjuks raisku jäätmetes olev
energeetiline ressurss – gaas. Lisaks tekib tööstusliku kompostimise käigus tuntav
haisuhäiring. Kompostimise protsess peatub külmal aastaajal.
Milliseid jäätmeid sobib koguda biolagunevate jäätmete konteinerisse:
Pagaritooted,kohvi- ja teepaks, toidujäätmed, näiteks liha- ja kalajäätmed, köögi- ja
puuviljad (sh koorimisjäägid), leib, sai, poolfabrikaadid, juust, või ja margariin ning
muud tahked toidujäätmed. Sobib ka majapidamispaber ja pabersalvrätid, millega on
toidujäätmeid kokku pühitud, kohvi- ja teepaks sobib koos paberfiltritega, toataimed
ja lõikelilled kindlasti ilma mullapalli ja potita.
Konteinerisse EI SOBI
· Tavalised kilekotid, toidupakendid, metallpakendid, puitpakendid, klaas ja klaaspakendid
· Suurtes kogustes vedelad jäätmed (mis võivad transportimisel hakata lekkima või ka
konteineri ära lõhkuda)
· Suured kondid ja munakoored
· Tekstiil ja nahk
· Kassiliiv, tuhk, sigaretikonid
· Muld ja kivid
· Kiletatud või vahatatud pinnaga või kileaknaga paberkotid
· Küpsetuspaber
· Vanad ravimid jm ohtlikud jäätmed
· Mähkmed, hügieenisidemed
· Tolmuimejakotid
· Kunstlilled, küünlad
· Lille- ja salatipotid
· Kõdunenud pruunid puulehed ja puuoksad, haljastusjäätmed