Loodusest inspireeritud
Biogaasi tootmine on olemuselt loodusliku käärimisprotsessi jäljendamine, kuid eralduv metaan püütakse kinni ning järelejääv digestaat võetakse kasutusele väetisena.
Biojäätmed on väga väärtuslik ressurss, millest saab tänapäevase tehnoloogiaga toota edukalt gaasi ja väetist
Kääritusprotsessi käigus lagundavad bakterid biomassi väikesteks osadeks, millest hilisemas protsessis tekitavad teist tüüpi bakterid biogaasi.
Köögi- ja sööklajäätmed on osa biojäätmetest, mida tekib igapäevaselt. Olmeprügisse viskamise asemel on palju mõistlikum saata need biogaasitehasesse.
Kääritusprotsessi tulemusel tekkiv gaas puhastatakse ja töödeldakse ning võetakse peamiselt kasutusele transpordigaasina.
Biogaasitehasele vajalikud jäätmed liiguvad täielikult suletud süsteemis vältides niiviisi keskkonnaohtude või ebameeldivate lõhnade teket.
Digestaat ehk tahke ja vedel väetis tekib kääritusprotsessi tulemusena ning seda kasutatakse Eestimaa põldude väetamiseks.