Eesti moodsaima gaasitehase arendusjuht: kilekott meie masinaid seisma ei pane, aga
ilma on lihtsam – kodused biojäätmed saada gaasitehasesse kilekotita.
2023. aastast on Eestis kohustuslik koguda biojäätmeid liigiti ning hiljuti valmis Maardusse
tehas, mis suudab kodustest biojäätmetest toota gaasi. Sellest, kas kilekotid ja
munakoored biojäätmetes panevad tõepoolest moodsa tehnoloogia seisma, räägib tehase
arendusjuht Kalle Grents.
„Eestis on omajagu biogaasitehaseid, kuid EKT Ecobio tehas on hetkel esimene ja ainus, mis
suudab vastu võtta ning töödelda kodumajapidamistest kogutud biojäätmeid. Just sel
eesmärgil ongi tehas disainitud ja ehitatud ning seetõttu suudetakse tootmisprotsessis
eemaldada ka võõrised, millest gaasi teha ei saa,“ ütles tehase arendusjuht Kalle Grents.
Grents rõhutas, et uues tehases on spetsiaalsed seadmed, et eemaldada biojäätmete
hulgast kõik kilekotid või muud pakendid juba enne kääritusprotsessi: seadmed avavad
kotid, eraldavad need jäätmetest, pigistavad tühjaks ja kuivaks, ühtlasi eemaldatakse ka
võimalikud muud võõrised, näiteks plastkarbid, oksad, klaasikillud, kivid, kondid ja
munakoored.
Kuidas köögijäätmeid nutikalt koguda?
Grentsi sõnul muudavad õigesti kogutud biojäätmed aga tehase töö kiiremaks ning
efektiivsemaks. „Ideaalne variant on see kui inimene kogub kodused biojäätmed lihtsalt
anumasse või ämbrisse ja valab need maja juures asuvasse biojäätmete konteinerisse – nii
on keskkonnale kindlasti kõige väiksem koormus juba seetõttu, et kilekotid jäävad
tootmata.“
„Paari-kolme päevaga ei jõua biojäätmete ämber köögis ka mingit lõhna levitama hakata
ning selle põhja võib panna tühja munakarbi, et konteinerisse valamine oleks veelgi
mugavam. Kes soovib, saab muidugi soetada ka spetsiaalse filtrite ja kaanega
kogumisanuma. Näiteks Tallinnas on linnaosad elanikele jaganud tasuta selliseid
biojäätmete anumaid,“ lisas Grents.
Biolagunev, komposteeruv või „tavaline“ kilekott?
Vastupidiselt levinud arvamusele ei ole komposteeruvate või biolagunevate kilekottide
kasutamine biojäätmete puhul mõistlik. „Biolagunevad ja komposteeruvad vooderduskotid
ei ole kuidagi „rohelisemad“ – tihti hakkavad need väikesteks tükkideks lagunema juba
konteineris seistes ning neid on seetõttu masinatel isegi keerulisem biojäätmetest
eemaldada, sest püüda tuleb tükke, mitte üht suurt kotti,“ selgitas Kalle Grents.
„Teine äärmus on kilekotid, mis on mõeldud raskeid esemeid kandma, näiteks toidupoodide
kilekotid või läbipaistmatud prügikotid – need on liiga tugevad ning masinatel on ka neid
keerulisem avada ja eemaldada. Samuti on läbipaistmatud kotid ohu märk jäätmevedajale
ükskõik millises liigiti kogutud jäätmete konteineris, sest kottide sisu pole võimalik tuvastada
ning nii võib jääda ka konteiner tühjendamata,“ lisas Grents.
„Kui üldse biojäätmete puhul kotte kasutada, siis paberist või võimalikult läbipaistvaid ja
õhukesi kilekotte, sest need saavad masinad kõige paremini lahti ja eemaldatud. Tegelikult
ei vaja biojäätmed aga üldse kotte – oma aiamaalegi komposti pannes ei kaeva ju keegi
sinna sisse kilekotte, et suuremat saaki saada,“ selgitas Kalle Grents.
EKT Ecobio tehasest
EKT Ecobio Maardu biogaasitehas on Eestis ainulaadne, kasutades gaasi tootmiseks
kodumajapidamisest pärit biolagunevaid jäätmeid. Jäätmed liiguvad tehases suletud
süsteemis, temperatuur kääritusseadmetes on 37–40 kraadi vahel. Protsessi käigus
lagundavad bakterid biomassi väikesteks osadeks ning hilisemas tootmisprotsessis tekitavad
bakterid biogaasi, milles on keskmiselt 50–60% metaani. Selline toorgaas puhastatakse ning
saadakse biometaan, mis on oma omadustelt ja kütteväärtuselt samaväärne maagaasiga.
10 kilogrammist köögijäätmetest saab toota kuupmeetri biometaani, mis on võrdne liitri
bensiiniga. Ecobio suudab aastas käidelda umbes 20 000 tonni biolagunevaid jäätmeid, mida
tuuakse kokku üle Eesti.
Maardu biogaasitehase toodangut hakatakse kütusena kasutama Tallinna Linnatranspordi
(TLT) gaasibussides – aastas saab Maardu gaasitehase toodanguga sõita u 50 Tallinna
gaasibussi. EKT Ecobio biometaani vahendab TLT bussidesse Bioforce Infra, kes transpordib
Maardu tehase gaasi TLT tanklatesse.