Eesti ainus köögi- ja sööklajäätmeid biogaasiks ümber töötlev tehas Maardus on saavutanud rekordilised tulemused, kui märtsikuu jooksul võeti vastu 1850 tonni biojäätmeid, millest toodeti 116 000 kuupmeetrit biogaasi. Eriti tublisti on asutud biojäätmeid koguma Tartus, Paides, Valgas ning Põlvas.
“Kodused biojäätmed jõuavad üha enam selleks ette nähtud kohta ehk biojäätmete konteinerisse ning sealtkaudu ka biogaasitehasesse, kus saame anda neile suurima väärtuse ning toota kodumaist transpordigaasi ja digestaati Eesti põldude väetamiseks,” ütles AS Eesti Keskkonnateenused juhatuse liige Bruno Tammaru, “paljudes piirkondades üle Eesti on biojäätmete eraldi kogumise kasv olnud märgatav, mille eest tuleb hoolsatele sorteerijatele tänu avaldada. Märtsis tegi tehas vastuvõetud biojäätmete kogustega mitmeid rekordeid — suunasime gaasitootmisse 1850 tonni biojäätmeid.”
Tammaru loodab, et Ecobio tehas on teerajajaks teistegi sarnaste biogaasijaamade ehituseks Eestisse. “Maardu tehas on Eestis ainulaadne, kasutades biogaasi tootmiseks just koduseid jäätmeid. Tehas on praeguseks saavutanud ligi 80% täisvõimsusest, mis tähendab, et õige pea saavutame piiri, kus vastuvõetavate biojäätmete kogust suurendada pole võimalik. Kuna biojäätmeid tekib Eestis aga hinnanguliselt 100 000 tonni aastas, näitab lihtne arvutus, et sarnaste tehaste jaoks jagub toorainet veel küllaga. Tee rajamine selles valdkonnas on olnud üsna keeruline, kuid usun, et Ecobio kogemus annab kindlust ka teistele ettevõtjatele. Kuna investeering kaasaegse tehnoloogiaga tehase rajamiseks on suur, siis kindlasti vajab sektor toetusmeetmeid, mis tõstaks ettevõtjate huvi asjaga tegeleda.”
“Lisaks sellele, et kodune biojäätmete kogumine liigub tõusujoones, on ka kasvanud koostöö jäätmekäitlejatega ehk prügilatel on tekkinud arusaamine, et biojäätmete kompostimise asemel on mõistlik neid ka gaasi tootmiseks kasutada. Tegemist on võimalusega panustada energia- ja ka toidujulgeolekusse,” rõhutas Tammaru.
Märtsikuus olid tublimad biojäätmete koguste kasvatajad:
- Tartu linnas kasvas kogutud biojäätmete hulk 240 tonnilt 296 tonnile
- Raplamaal kasvas kogutud biojäätmete hulk 17 tonnilt 41 tonnile
- Põlvamaal kasvas kogutud biojäätmete hulk 19 tonnilt 27 tonnile
- Järvamaa on teinud samuti märtsis uue rekordtulemuse: 38 tonni
Uued koguste rekordid tegid veel ka Harku vald, Rae vald, Raasiku vald ja Valgamaa.
Biojäätmete käitlustehasesse uued jäätmete suunajad olid märtsikuus Rakvere vald ning ka Rakvere linn.