Kodused toidujäätmed – koored, jäägid ja riknenud toit – kas see sobib prügikasti? Kas
vana jõulukuusk sobib biojäätmete konteinerisse? Vastab EKT Ecobio arendusjuht Kalle
Grents.
Jõulud on olnud tavapäraselt kõige suurem toiduraiskamise periood
Ilmselt aastatega liigne toiduostmine järjest väheneb, eriti kallinevate toiduhindade
valguses. Kõige olulisem on, et toitu ei raisataks – ka pühadeks ei maksa osta liiga palju.
„Kahjuks näeme, et segaolmejäätme konteinerites on ikka väga palju toidujäätmeid. Väga
kurvaks teeb, et toit, mis hetk enne prügikasti panekut oli ju mõeldud toiduks, lõpetab
segaolmejäätme kasti pannes tegelikult Iru jäätmepõletusjaamas või mõnikord ka prügilas,
kus see tekitab kasvuhoonegaase,“ selgitas EKT Ecobio arendusjuht Kalle Grents.
Biojäätmeid liigiti kogudes panustame energiajulgeolekusse
Grents paneb kõigile südamele, et kuigi kohustuslikuks muutub biojäätmete liigiti kogumine
Eestis 2023. aasta lõpust, on oluline teada, et iga kodumajapidamine Eestis saab panustada
energiajulgeolekusse, kogudes biojäätmeid liigiti. Just elanikkonnalt kogutud biojäätmetest
toodab EKT Ecobio tehas biogaasi, mida kasutatakse Tallinna bussides kütusena.
„Isegi kui midagi ei rikne, tekib kodudes ikka biojäätmeid – köögiviljade, mandariini- jm
puuviljakoored, meloni sisud ja kõik muu taoline – need tuleks koguda kodus ämbrisse.
Kortermajade prügimajades peaks olema kõikjal hiljemalt järgmise aasta lõpuks biojäätmete
konteiner ja sealt jõuavad biojäätmed kas kompostimisse või meie tehasesse. Muidugi kui
on kodune kompostimisvõimalus, võib ka sellega jätkata,“ lisas Grents.
Kas biojäätmete konteinerisse sobivad ka kuivanud aia- ja haljastusjäätmed või näiteks
jõulukuusk?
Kuivanud ja pruunid haljastusjäätmed sobivad küll kompostitootmiseks, kuid biojäätmete
tehases need väga head tulemust ei anna. „Pruunid taimejäänused, sh kuivanud jõulukuusk
kahjuks käärima ei hakka, seepärast ei sobi need gaasitehasesse tooraineks.
Muidugi ei sobi kuused kortermaja biojäätmete konteinerisse juba sel põhjusel, et neid
sinna ka lihtsalt väga palju ei mahu. Kuuskede äraandmiseks on kestlikumaid viise – kõik
omavalitsused võimaldavad inimestel kuuski ära anda kogumiskohtades,“ täiendas Grents
ning lisas, et näiteks kuivanud lõikelilled sobivad biojäätmete konteinerisse hästi, sest
püsivad üldiselt veel kaua rohelised ka kuivades ning käärivad toidujäätmetega koos gaasiks
hästi.
Kuidas biojäätmete kogumist korraldada?
- Kasuta kodus biojäätmeid kogudes eraldi ämbrit või muud spetsiaalset anumat.
Osa ämbreid on nt õhufiltriga, kuid haisu vältimiseks on väga head ka sellised
kogumisnõud, kus õhk läbi käib. - Kogu võimalusel oma ämbrikesse jäätmeid lahtiselt, sobilik on ka paberkotti või
paberisse mähituna jäätmete ära andmine. Võid panna ämbri põhja ka natuke
majapidamispaberit või hoopis tühja munakarbi – see püüab kinni väiksema
vedelikukoguse ning laguneb pärast koos jäätmetega. - Ära kasuta võimalusel kilekotte. Ära kasuta ka kilekotte kirjaga „biolagunev“ või
„komposteeruv“. Kui kasutad, vali tavaline võimalikult läbipaistev kilekott – nii on
näha koti sisu. Kilekotid kirjaga „biolagunev“ või „komposteeruv“ hakkavad
väikesteks tükkideks lagunema juba konteineris seistes ning neid on seetõttu
masinatel isegi keerulisem biojäätmetest eemaldada, sest püüda tuleb tükke, mitte
üht suurt kotti. - Ära pane kuivanud haljastusjäätmeid ega jõulukuuski biojäätmete konteinerisse –
nende jaoks on spetsiaalsed kogumisvõimalused. - Biojäätmeid saab ka kompostida, see on võimalus ise biojäätmeid ringlusse võtta –
kompost on kvaliteetne mullarikastaja. Kompost ei valmi küll päris ise ja nõuab
segamise vaeva, samuti läheb kompostimisel kahjuks raisku jäätmetes olev
energeetiline ressurss – gaas. Lisaks tekib tööstusliku kompostimise käigus tuntav
haisuhäiring. Kompostimise protsess peatub külmal aastaajal.
Milliseid jäätmeid sobib koguda biolagunevate jäätmete konteinerisse:
Pagaritooted, kohvi- ja teepaks, toidujäätmed, näiteks liha- ja kalajäätmed, köögi- ja
puuviljad (sh koorimisjäägid), leib, sai, poolfabrikaadid, juust, või ja margariin ning
muud tahked toidujäätmed. Sobib ka majapidamispaber ja pabersalvrätid, millega
on toidujäätmeid kokku pühitud, kohvi- ja teepaks sobib koos paberfiltritega,
toataimed ja lõikelilled kindlasti ilma mullapalli ja potita.
Konteinerisse EI SOBI
· Tavalised kilekotid, toidupakendid, metallpakendid, puitpakendid, klaas ja klaaspakendid
· Suurtes kogustes vedelad jäätmed (mis võivad transportimisel hakata lekkima või ka
konteineri ära lõhkuda)
· Suured kondid ja munakoored
· Tekstiil ja nahk
· Kassiliiv, tuhk, sigaretikonid
· Muld ja kivid
· Kiletatud või vahatatud pinnaga või kileaknaga paberkotid
· Küpsetuspaber
· Vanad ravimid jm ohtlikud jäätmed
· Mähkmed, hügieenisidemed
· Tolmuimejakotid
· Kunstlilled, küünlad
· Lille- ja salatipotid
· Kõdunenud pruunid puulehed ja puuoksad, haljastusjäätmed