Eesti Ringmajandusettevõtete Liit kogus kokku n-ö tavaliste kodude jäätmete
sortimislahenduste galerii. Pildid on tehtud Tallinna, Tartu ja Harjumaa kodudes – nii
väikestes, nn hruštšovka köökides, moodsate uuselamute kui eramajade köökides – kõik
siiski tavalistes kodudes.
„Kodudes tekibki kõige rohkem pakendi- ja biojäätmeid – biojäätmeid umbes kolmandik
kodusest jäätmetekkest, pakendijäätmeid isegi umbes 40%. Segaolmejäätmeid keegi üle ei
sordi – see on võimatu, sest biojäätmed selle sees rikuvad kõik muu. Seetõttu ongi eriti
oluline saada segaolmejäätmevoost välja biolagunev jääde, sest see on materjal, mis hakkab
käärima ning tekitab prügimäkke ladestamisel kasvuhoonegaase, samas kütusena
kasutamisel ka ei põle,“ selgitas Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu tegevjuht Margit
Rüütelmann.
Nagu ka nimi ütleb – biolagunev – hakkavad need jäätmed lagunema ja tekitavad prügilates
kasvuhoonegaase. Samas on biolagunevad jäätmed probleemiks ka segaolmejäätmete
põletamisel, sest biolagunevad jäätmed on n-ö märjad ega põle.
Biojäätmete liigiti kogumise müüdid
Margit Rüütelmanni sõnul on biojäätmete liigiti kogumise diskussioonis kõlama jäänud
mitmeid müüte:
Biojäätmete eraldi kogumine paneb need haisema. Kahjuks ei näita pilt küll lõhna,
kuid need kodud, kust meie galerii pildid pärinevad, võivad kinnitada, et biojäätmete
eraldi olev ämber, kott, kauss või tops ei aja jäätmeid kiiremini haisema. Küsimus on
ainult tahtmises: me kas otsustame teha väikese sammu keskkonna heaks või
otsustame seda mitte teha. Lisaks: kui biojäätmed on segaolmejäätmete sees, siis
hakkavad nad ju ka seal haisema lõpuks. Biojäätmete liigiti kogumisel ei teki haisu
kuidagi rohkem.
Jäätmete liigiti kogumine võtab palju ruumi ning vajab erilahendusi. Kõik galerii
sortimislahendused ei ole ideaalsed – näiteks võiks lisada eraldi pakendikogumise –
kuid kõik on leidnud lahenduse biojäätmete liigiti kogumiseks. Jäätmespetsialistide
sõnul ei ole vaja tingimata spetsiaalseid anumaid või kotte või „lahendusi“ – piisab
nutikusest ning tahtmisest. Näiteks võib koguda biojäätmeid kapi peal ämbrikeses
(topsis, spetsiaalses kogumisnõus) ning selle siis tühjendada kogumiskasti või
komposti – nagu kellelgi võimalik. Pakendijäätmed on suuremad ja võtavad rohkem
ruumi, mispärast tasukski neile broneerida kõige suurem osa jäätmekapist.
Võimalusel võiks koguda eraldi paber-papp-pakendid ning klaaspakendid – nii
satuvad need ringlusesse puhtamana ning saavad kiiremini uueks tooteks.
Kindlasti ei ole soovitav visata biojäätmeid õues olevasse mahutisse kilekotiga, olgu
see siis tavaline või biolagunev. Nii kompostides kui biogaasi tootes võivad jääda
biolaguneva massi sisse kilekoti tükid ehk võõrised. Parem kogume siis biojäätmeid
n-ö kõvasse anumasse, mida perioodiliselt tühjendame.
Sortimine on keeruline. Ehkki mõnikord proovitakse ka väita, et sortimine on
keeruline, on siin tegelikult lihtne ja iseenesestmõistetav reegel: kõik pakendid tuleb
panna pakendikonteinerisse ja kogu biolagunev materjal biojäätmete kogumiskasti.
Ei pea hakkama üle mõtlema, kas see või too pakendimaterjal ikka on materjalina
ringlusse suunatav või kas näiteks lõikelilled ikka sobivad bioämbrisse. Sobivad. Kõige
olulisem on muuta sortimisjääk ehk segaolmejäätmed bio- ja pakendivabaks. Kui
selle saavutame, oleme teinud keskkonna jaoks juba päris suure sammu.
Miks koguda liigiti biojäätmeid?
Biojäätmed on väga hästi ringlusse võetav materjal.
Kui koguda biojäätmeid liigiti, jõuab sellest ringlusesse 100%.
Kui panna biojäätmed segaolmejäätmete konteinerisse, satuvad need põletusse või
prügilasse, kus lagunemisel eraldub metaan, mis on üks kasvuhooneefekti
põhjustavatest gaasidest.
Biojäätmetest saab toota biogaasi, mida saab kasutada elektri tootmiseks,
majapidamistes kütmiseks või autode kütusena, ning kääritusjääki ehk digestaati,
mida kasutatakse põllumajanduses väetisena.
Segaolmeprügist biojäätmete eraldi väljasorteerimine ja neile taaskasutusturu
loomine vähendab prügimäel prügilagaaside teket. Lisaks on võimalik biojäätmeid
välja sortides muuta segaolmejäätmed suuremas mahus materjalidena
ringlussevõetavateks. Täna, kus meie segaolmejäätmetes on 30% biojäätmeid, on
segaolmejäätmete ringlussevõtt välistatud.
Kuidas biojäätmeid koguda?
Kasuta kodus biojäätmeid kogudes eraldi ämbrit või muud spetsiaalset anumat.
Osa ämbreid on nt õhufiltriga. Võid panna ämbrisse paberkoti, põhja natuke
majapidamispaberit või hoopis munakarbi – see püüab kinni väiksema
vedelikukoguse ning laguneb pärast koos jäätmetega.
Kogu võimalusel oma ämbrikesse jäätmeid lahtiselt, sobilik on ka paberkotti või
paberisse mähituna jäätmete ära andmine. NB! Ära kasuta kilekotte.
Ära muretse haisu pärast – näiteks taimsed biojäätmed võivad rahulikult olla toas 3-
4 päeva ilma, et haisu tekiks. Kui Su jäätmete sekka satub liha või kala, siis võib küll
hais kiiremini tekkida, aga vii siis ämber ka kiiremini biojäätmete konteinerisse.
Haisuprobleem tekib aga ka siis, kui loomsed jäätmed visata segaolmejäätmete
konteinerisse.
Jäätmevedajale biojäätmete üleandmiseks kasutatavas konteineris puhtuse
hoidmiseks on soovitatav varustada konteiner pärast igat tühjendust
vooderduskotiga. Vooderduskoti paigalduse saab tellida vedajalt.
Miks koguda pakendijäätmeid liigiti?
Pakendite ringlussevõtu võimalused on pidevas muutumises: osa pakendeid, mida täna veel
ringlusse võtta ei saa, võivad leida tee uueks tooteks juba lähiajal.
Soovitame kindlasti eraldi koguda neist materjalidest pakendid, mida on eriti lihtne ringlusse
võtta: näiteks klaas, metall, paber ja papp. Samuti joogikartong ehk nn tetrapakid. Ka suur
osa plastidest on tänaseks ringlusse võetavad, mistõttu peaks kindlasti ka kõik plastidest ja
segamaterjalidest pakendid koguma liigiti ning panema pakendikonteinerisse – mida
rohkem pakendeid liigub läbi pakendi sorteerimiskeskuste, seda rohkem jõuab neid ka
ringlusse. Segaolmejäätmete konteinerist ei jõua ringlusse mitte midagi.
Ka Eestis tegutseb mitmeid tootmisettevõtteid, mis kasutavad toorainena märkimisväärses
ulatuses taaskasutusse suunatud pakendeid, näiteks papi- klaasi- ja ka plastitehaseid.
Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu eesmärk on olla ringmajanduse mudeli järgi
tegutsevate ettevõtete katus- ja esindusorganisatsioon, mis on jätkusuutliku ringmajanduse
eestvedaja, eestkõneleja ja visionäär.