Riigikogu kiitis 21. aprillil heaks uued jäätmeseaduse muudatused. Värske
seadusemuudatuse kohaselt peavad kohalikud omavalitsused korraldama biojäätmete
tekkekohal liigiti kogumise või tekkekohal ringlussevõtu alates uuest korraldatud jäätmeveo
hankest, kuid mitte hiljem kui 2023. aasta 31. detsembriks.
Kohapeal ringlussevõtt tähendab nende jaoks, kel see võimalus on oma koduaias,
kompostimist, sest vaevalt, et keegi koduaeda metaanireaktorit planeerib. Biojäätmete
lihtsalt prügilasse ladestamine pole ringlussevõtt ega seetõttu aktsepteeritav.
Edasi on kaks võimalikku teed: suures mahus kompostimine värskes õhus, kus küll kõik, mis
gaasiline, välisõhku lendub, ning biogaasi tootmine. See esimene variant paneb Jõelähtme
poolt puhuvate tuulte korral Maardu rahva nina kirtsutama.
Kui koduaias on püüd biometaani toota ebamõistlik, siis biogaasitehases on olukord hoopis
teine. Oleme juba pikemat aega planeerinud Maardusse aadressile Vana-Narva 26 biogaasi
tehase rajamist.
Biogaasi tootmine
Kui lihtsustatult kirjeldada, kuidas biogaasi tootmine käib, siis see toimub kääritis. Kääriti
(reaktor) on biogaasi tootmise kõige olulisem komponent, biogaasijaama süda. Võib-olla
tekitab hirmu sõna “reaktor”, aga tegu pole tuumareaktoriga. Me lihtsalt tahame riknenud
toidu- ja aiajäägid kääritada biometaaniks.
Antud gaas suunatakse enamasti biogaasireaktori päises olevasse gaasihoidlasse ning sealt
koostootmisjaama või puhastusseadmesse, kus biogaasis olev energia muundatakse
soojuseks ja elektriks või toodetakse biogaasist mootorikütust.
Praegu saab autokütusena metaani osta osadest Alexela, Olerexi ja muidugi Eesti Gaasi
tanklatest. Selle kütuse nimetus tankla hinnatulbal on CNG. Biogaasireaktorist tulev materjal
suunatakse kääritusjäägi hoidlatesse ning kasutatakse põldude väetiseks.
Antud protsess hoiab ära metaani kui ühe kahjulikuma kasvuhoonegaasi sattumise
atmosfääri, selle kontrollitud põletamisel lendub atmosfääri tekkinud CO2, mis omab 21
korda väiksemat globaalse soojenemise potentsiaali kui metaan. Kääritusjäägis on seevastu
vähenenud ebameeldivate lõhnade kontsentratsioon.
Väljastatud keskkonnaluba sätestab hulga nõudeid
Vajalik keskkonnaluba KL-511859 on ettevõttele EKT Ecobio OÜ väljastatud. Kuna
anaeroobne kääritamine ja seeläbi biogaasi tootmine on tuntud protsess, siis on
keskkonnaametnikud piirdunud keskkonnamõjude eelhinnanguga ning ei eeldata
ajamahukat ja uut teadmist mitteandvat keskkonnamõjude hindamist.
Keskkonnamõjude hindamine tuleb läbi viia, kui eeldada on olulist keskkonnamõju.
keskkonnaamet on oma kaalutlusotsust tehes jõudnud mõistetavale järeldusele, et selle
asemel, et kulutada enam kui aastat keskkonnamõju hindamisele, on otstarbekas asuda
tehase rajamisele, et biojäätmed jõuaksid mõistlikuima käitlusviisini, milleks on biogaasi
tootmine.
Keskkonnamõjude eelhinnanguga piirdumine ei tähenda, et keskkonnaloas poleks
keskkonnaamet sätestanud suure hulga tingimusi ja piiranguid, millest ettevõttel tuleb kinni
pidada.
Kõigepealt on limiteeritud aastas käideldavate biojäätmete hulk. Kuigi käidelda võib nii
köögi- ja sööklajäätmeid kui aia- ja haljastusjäätmeid, siis ei tohi neid summaarselt olla
rohkem kui 20 000 tonni. Kogu käitlus toimub suletud vastuvõtuhoones, milles on alarõhk.
Biogaasi tootmise käigus tekivad vedel ja tahke kääritusjääk, mille hoidmisele ja käitlemisele
on juba aastast 2016 olemas keskkonnaministri kehtestatud nõuded. Vedel kääritusjääk on
võimalik sertifitseerida vedelväetiseks.
Ettevõte ei vaja eraldi õhusaaste luba
Eks inimeste mured ole ikka seotud välisõhu kvaliteediga. Ettevõte ei vaja eraldi õhusaaste
luba, sest õhku paisatavad heitkogused ei ületa ühegi saasteaine osas luba vajavat
künniskogust.
Kuna Eestis just oma näitajate osas sarnast ettevõtet veel pole, siis lähima analoogi leiab
Kesk-Soomes asuvast Mustankorkea Oy biogaasitehasest. See tehas kasutab samalaadset
tehnoloogiat ja jäätmekogused on võrreldavad. Soome juhtumi puhul kuulub
jäätmekäitlusettevõte omavalitsustele.
“Pool aastat peale käivitamist tuleb teostada kontrollmõõtmisi tootmishoone
ventilatsiooniavast.”
Keskkonnaamet on ette kirjutanud, et biogaasitehasest läbi filtrite väljuv õhk tuleb suunata
põletusseadmesse nagu see toimub ka Iru elektrijaamas. Pool aastat peale käivitamist tuleb
teostada kontrollmõõtmisi tootmishoone ventilatsiooniavast.
Mõõdetakse summaarsete lenduvate ühendite, ammoniaagi, divesiniksulfiidi ja
metüülmerkaptaani kontsentratsiooni ja gaaside mahtkiirust. Kui ammoniaagiga on
inimesed tuttavad, siis tegelikult oleme me igapäevaelus kokku puutunud
metüülmerkaptaaniga. See on siis, kui kellegi suust tuleb halba hingeõhku.
Hinnatud on Vana-Narva 26 piirkonnas paiknevate heiteallikate koosmõju hajumispiirkonda
jäävate ettevõtete puhul ning pole eeldada, et biogaasitehas tekitaks täiendavaid
probleeme. Tekkiv biogaas suunatakse puhastisse ja sealt edasi gaasivõrku, kus ta muutub
meie jaoks müüdavaks kaubaks. Gaas ringleb puhastis, kuni see on “võrguküps”.
Kuidas maardulased uuest tehasest võidavad?
Ühelt poolt tekib omavalitsustele ja seeläbi tema elanikele kohustus biojäätmed eraldi
koguda. Teisalt kavandatakse Maardusse biolagunevate jäätmete kaasaegset käitluskohta.
Lisaks on EKT Ecobio ja Maardu linnavalitsus kavandanud vastava koostööleppe, mille
kohaselt tehase rajajal on kohustus tagada biojäätmete vastuvõtmine käitise hinnakirjaga
võrreldes soodustingimustel, seda muidugi tehase keskkonnaloas kirjeldatud ja piiritletud
mahu täitumiseni.
Leppega nähakse ka ette avatud uste päeva korraldamine kord aastas Maardu elanikele, et
tehase olemusest paremini aru saada ning nähakse ka ette EKT kohustus viivitamata
teavitada Maardu linna kõikidest käitises toimuvatest riketest, õnnetustest või muudest
sündmustest, kui need toovad kaasa õigusaktides sätestatud õhukvaliteeti piirväärtuse
lubamatu ületamise.
Projekti on toetanud 3,9 miljoni euroga Keskkonnainvesteeringute Keskus ja riiklik
finantseerimisasutus KredEx on otsustanud Eesti Keskkonnateenused AS-ile anda Maardusse
biogaasitehase rajamiseks viis miljonit eurot erakorralist investeerimislaenu. Samuti
rahastas projekti Keskkonnainvesteeringute Keskus. Tehase rajamise koguinvesteeringuks
on 13 miljonit eurot.
Maardu linnarahva hulgast on olnud kuulda ka protestihääli, aga kogumis on tegemist
positiivse keskkonnamõju ja ka maardulaste rahakotile positiivse mõjuga.
Kindlasti oleks Maardu maksumaksjatel hoopis teine olukord, kui projekt jääks linnavalitsuse
tõttu realiseerimata ja tuulde lendavaid abirahasid ei saaks kasutada ning ettevõte küsiks
selle kompenseerimist. Sellist stsenaariumi aga ei eelda keegi. Linnavalitsus on oma elanike
huvide eest hästi seisnud ja EKT Ecobio saab vastata samaga.