Prügivedaja: jäätmeveo hinnatõus Tallinnas räägib selget keelt – hakakem
sortima!

Tallinn linn teatas 1. novembril, et kõigis Tallinna jäätmeveo piirkondades tõusevad
segaolmejäätmete mahutite tühjendushinnad, sealjuures ei muutu kallimaks liigiti
kogutavate jäätmete mahutite tühjendushinnad. Tühjenduse hind tõuseb piirkonniti
erinevalt, 6-15%. Ühe Tallinnas jäätmeid vedava ettevõtte, ASi Eesti Keskkonnateenuste
esindaja sõnul ei ole ainus ja suur uudis see, et inflatsioon ja kallinenud kütus tõstavad
hinda, vaid oluline on anda inimestele sõnum, et järjest enam on kasulik jäätmeid liigiti
koguda ja mitte ainult keskkonna pärast, vaid ka oma rahakotti silmas pidades. 
 
„Oleme aastaid rääkinud, et lisaks keskkonnateadlikkusele ja südametunnistusele on oluline
motivaator jäätmete liigiti kogumisel ka hind: tänaseks olemegi viimaks olukorras, kus kordi
odavam on ära anda liigiti kogutud jäätmeid võrreldes segaolmejäätmetega.
Segaolmejäätmete konteineri tühjendus peabki olema kõige kallim ja lausa mitmeid kordi
kallim, sest nagu kogemus näitab – muidu pole inimestel motivatsiooni jäätmeid kestvalt
liigiti koguda,“ sõnas AS Eesti Keskkonnateenused juhatuse liige Bruno Tammaru. 
Eraldi konteinerid vähendavad tühjenduste kordi ja kulusid
Kui ühistutes puudub biojäätmete konteiner või ka pakendikonteiner, siis tekib
segaolmejäätmeid väga palju ning seetõttu tuleb ka konteinereid tihedamini tühjendada.
„Peamised jäätmed segaolmekonteineris ongi pakendid ja biojäätmed – nende mõlema
jaoks on aga väga lihtne tellida vedajalt eraldi konteiner ja juba ongi segaolmejäätme
konteineri tühjendusi vaja tellida vähemalt kahe kolmandiku võrra vähem. Nii pakendeid kui
biojäätmeid leidub segaolmejäätme konteineris uuringute järgi kuni 60-70%,“ sõnas
Tammaru. 
 
Üldjuhul, ka Tallinna linnas on biojäätmete konteineri ja pakendikonteineri tühjendus kordi
odavam segaolmejäätmekonteineri tühjendusest. Pakendiorganisatsioonid pakuvad
ühistutele ka tasuta klaaspakendikogumise konteinereid, mis veelgi vähendavad
jäätmekäitluskulusid. 
 
Liigiti koguma mahub alati
„Kõige sagedasem põhjendus, miks kodudes ei viitsita liigiti koguda või miks ühistud ei telli
omale eraldi konteinerid, on see, et ruumi ei olevat. Aga tõde on, et jäätmeid ei teki ju
seetõttu rohkem, kui neid hakatakse liigiti koguma! Jäätmemajades ei pea laiutama 2-3
suurt segaolmekonteinerit, mida tuleb tühjendada iga päev.
Kortermajade puhul on õige jagada tekkiv segaolmejäätmete maht viie konteineri vahel.
Liigiti tuleb koguda paber-ja papp ning pakendid, väiksemad konteinerid biojäätmetele ja
klaaspakendile ning segaolmejäätmetele üks konteiner. Jäätmete liigiti kogumine ei ole

ülejõukäiv vaimne pingutus, vaja on natuke läbi mõelda tubane kastide korraldus ja
hakkama saab sellega igaüks.“ 
 
Liigiti kogutud jäätmed suunatakse ringlusse:
 Kodustest biojäätmetest hakatakse 2022. aasta lõpus valmistama Maardus
bigaasitehases biometaani, millega hakkavad sõitma Tallinna linnaliini bussid.
Ringlusse on võimalik suunata kõik toidujäätmed, vaja on need vaid muudest
jäätmetest eraldi koguda.  
 Klaaspurkidest ja -pudelitest saab 100% valmistada uusi klaasist pakendeid. 
 Paber- ja papp-pakenditest valmistatakse uut paberit, mida saab kasutada näiteks
pakkematerjalina. 
 Muud pakendid: metallpurgid on võimalik suunata ringlusse 100%liselt.
Kartongpakendid (nn tetrapakid) on samuti võimalik suunata ringlusse.
Plastpakendid koosnevad eri liiki plastidest: osa neist on võimalik suunata samuti
100% ringlusesse. 
 
On oluline, et kõik liigiti kogutavad ja ringlusse võetavad väärtuslikud jäätmed ja pakendid
jõuaksid õigesse konteinerisse – vaid nii on võimalik neid saata uuesti ringlussesse. Eri liiki
materjalide ringlussevõtu võimalused täienevad pidevalt ja seetõttu on oluline, et pakendite
liigiti kogumise harjumus oleks pidevalt kasvava trendiga.