EKT Ecobio gaasitehase koduste biojäätmete kääritusprotsess on jõudnud faasi, kus
tehasest tuleb stabiilselt biogaasi. Valminud gaas suunatakse esialgu transpordigaasina
üldisesse gaasivõrku, mõne nädala pärast jõuab esimene kogus kütust otse Tallinna
Linnatranspordi (TLT) gaasibussidesse.
„Meie tehases toimuv kääritusprotsess on nagu leivategu – bakteritega töö on nagu töö
elusolendiga. Kuna EKT Ecobio gaasitehas on Eestis ainulaadne, mille tooraineks on
elanikkonnalt kokku kogutud toidujäätmed, on tehase käimasaamine aega võtnud, sest
koduste biojäätmete konsistents on ettearvamatu ja ebaühtlane. Tänaseks on tehase
katsetusperiood lõpusirgel ning gaasi toodang on kasvutrendis. Gaas on ka saanud
sertifikaadi, vastab kõikidele nõuetele ning tänu sellele saame müüa juba esimesi koguseid
üldise gaasivõrgu kaudu,“ selgitas EKT Ecobio arendusjuht Kalle Grents.
Biojäätmeid kui väärtuslik ressurss
Biojäätmed on väga väärtuslik ressurss, millest saab moodsa tehnoloogiaga toota edukalt
gaasi ja väetist. „Tehas käitleb edukalt köögi -ja sööklajäätmed, kuid veel on vaja teha suur
samm selle poole, et ka inimesed mõistaks, et biolagunev kraam ei tohi sattuda
segaolmekonteinerisse, küll aga saab teha jäätmete liigiti kogumisega iga päev head nii
keskkonnale kui ka näiteks põllumeestele,“ selgitas Grents ning lisas, et boonusena aitab
jäätmete liigiti kogumine hoida kodus jäätmete käitlusega seonduvaid arved kontrolli all,
sest biolagunevate jäätmete ära andmine vedajale on vähemalt poole soodsam kui
segajäätmete käitlus.
10 kg köögijäätmest saab kuupmeetri biometaani
10 kilogrammist köögijäätmetest saab toota kuupmeetri biometaani, mis on võrdne liitri
bensiiniga ning biometaani saab kasutada kõikjal, kus täna kasutatakse maagaasi. „Ecobio
tehas suudab aastas käidelda umbes 20 000 tonni biolagunevaid jäätmeid, mida tuuakse
piirkondadest üle Eesti. Kui tehas hakkab täisvõimsusel tööle, saab 50 Tallinna bussi sõita
aasta jagu gaasiga, mis on valminud kartuli- ja banaanikoortest,“ selgitas Grents ning lisas, et
kääritusprotsessi käigus tekkivast digestaadist valmistatakse vedelväetist, mis läheb
Harjumaa põllumeestele mineraalväetiste asenduseks.
Maardu tehasesse jõuavad Harjumaa valdade, Tartumaa valdade, Viljandi linna ja maakonna
Raplamaa, Võru linna ja maakonna, Põlvamaa, Läänemaa, Pärnumaa, Jõgevamaa, Lääne-
Virumaa ning Tallinnast Pirita ja Mustamäe piirkonna tublide jäätmevaldajate köögi- ja
sööklajäätmed.
Tehase parimaks toimimiseks on oluline, et inimesed teadvustaks, et biojäätmed ei ole
sobilik kraam põletuseks või ladestuseks – need ei sobi segaolmejäätmete konteinerisse.
„Biojäätmed tuleb liigiti koguda igal juhul. Kompostimine on üks võimalus, kuidas
biojäätmetega toimetada, kuid gaasivalmistamine on isegi suurema lisandväärtusega – gaas,
mis niikuinii tekiks ka kompostimisel, ei lähe mitte õhku, vaid seda saab kasutada kütuseks.“
EKT Ecobio tehasest
EKT Ecobio Maardu biogaasitehas on Eestis ainulaadne, kasutades gaasi tootmiseks
kodumajapidamisest pärit biolagunevaid jäätmeid. Jäätmed liiguvad tehases suletud
süsteemis, temperatuur kääritusseadmetes on 37–43 kraadi vahel. Protsessi käigus
lagundavad bakterid biomassi väikesteks osadeks ning hilisemas tootmisprotsessis tekitavad
bakterid biogaasi, milles on keskmiselt 50–60% metaani. Selline toorgaas puhastatakse ning
saadakse biometaan, mis on oma omadustelt ja kütteväärtuselt samaväärne maagaasiga.
Maardu biogaasitehase toodangut hakatakse kütusena kasutama Tallinna Linnatranspordi
(TLT) gaasibussides – aastas saab Maardu gaasitehase toodanguga sõita u 50 Tallinna
gaasibussi. EKT Ecobio biometaani vahendab TLT bussidesse Bioforce Infra, kes transpordib
Maardu tehase gaasi TLT tanklatesse.